Eestis hakatakse soolehaigetele väljastama WC kaarte

admin Avalehe uudised, Uudised

Eesti Põletikulise Soolehaiguste Selts (EPSS) alustab täna WC kaardi väljastamisega oma liikmetele, et aidata neil vajadusel kiirkorras lähimat tualetti kasutada. Eestis on ca 2500 inimest, kes seda igapäevaselt vajavad. Kaart on nimeline ja väljastatakse seltsi liikmele kehtivusega üks aasta.

Eesti Põletikulise Soolehaiguste Selts (EPSS) viis mai alguses liikmete hulgas läbi küsitluse, et teada saada, kui palju soolehaigus nende elu igapäevaselt mõjutab. Üllatuslikult toodi ühe peamise murekohana välja WCde kasutamise keerukust avalikes kohtades. Kaardi eesmärgiks ongi kinnitada selle omaniku vajadust saada kiiresti WCsse.

EPSSi esindaja Janek Kapperi sõnul on soolehaigetel tihtilugu mure, kuidas saada võimalikult kiiresti tualetti, sest see haigus ei võimalda minutitki ootamist. „Tundub kummalisena aga 21. sajandil peame me selliste teemadega tegelema, sest ei üritustel WC järjekorras seisjad ega keskuste infotöötajad ei ole tihtilugu altid soolehaigete murega arvestama,“ kinnitas Kapper. „Välisel vaatlusel ei ole ju inimesel midagi viga ja diagnoosi kõvahäälne selgitamine on väga ebamugav,“ lisas Kapper.

Kapper loodab, et nüüd kus on olemas konkreetse viitega kaart, saab selle esitamisega kinnitada oma WC vajadust ja ehk teadlikkuse tõustes muutub ajapikku see probleem soolehaigete jaoks ka väiksemaks. Janek Kapper palub kaubanduskeskuste, ametiasutuste, toitlustusasutuste jt esindajatel Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsile teada anda, kas nad oleksid valmis abikätt ulatades selle üleskutsega liituma ja oma WC-de ustele paigutama kleepsu ”Kõik puuded ei ole nähtavad”. See tagaks selle, et antud asutuse töötajate teadlikkus tõuseb ja WC kaarti omaval haigel oleks kergem, ilma pika selgituseta, vajadusel viivitamatult tualetti kasutada.

Projektiga ühinenud asutuste nimed paneb EPSS oma kodulehele üles ja siis teavad ka EPSSi liikmed, millised on nö põletikulise soolehaiguse ”sõbralikud” asutused, mida nad võivad rahuliku südamega külastada. Kuna paljudes arenenud riikides on analoogne kaart kasutusel, saavad kaardiomanikud reisides valida külastamiseks just neid kohti.

Värskelt läbiviidud küsitluse eesmärgiks oli hinnata laiemalt, kui palju on soolehaiguss haigete igapäevaelu mõjutanud. Peak kõik vastanud (87,5%) kinnitasid, et haigus mõjutab nende igapäevaelu. Sinna hulka kuuluvad nii ebameeldivad situatsioonid, piinlikud momendid kui ka töökoha saamise ja hoidmisega seonduv. Küsitlus viidi läbi EPSSi liikmete hulgas ja selles osales 32 patsienti, vanuses 16-73 eluaastat. Vastajate hulgas oli patsiente, kes on selle haigusega elanud 6 kuud ja neid, kes isegi 45 aastat!

Crohni tõbi ja haavandiline koliit on krooniline põletikuline soolehaigus. Kõige tavapärasemateks sümptomiteks loetakse kõhulahtisust, veriseid väljaheiteid ja kõhuvalu ning Crohni tõvel kaalulangus. Haigus võib tekkida igas vanuses, kuid tavaliselt haigestutakse noores eas (15.‒35. aastaselt). Haigestumise põhjused ei ole teada – arvatakse, et haiguse tekkeks on oluline pärilike ja keskkonnafaktorite koosmõju ning soole mikrofloora eripära. Põletikulist soolehaigust ei ole võimalik ennetada. Enamasti kulgeb haigus ägenemistega ja võib taanduda (remissioon) kas raviga või iseenesest. Haiguse ägenemisetappide ajal võivad õppimis- ja töövõimekus olla piiratud, kuid see viib harva pikaajalise töövõimetuseni. Infot põletikulise soolehaiguse kohta leiab patsiendiorganisatsiooni kodulehelt:  www.ibd.ee

Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts (EPSS) on heategevuslik organisatsioon, mis tegutseb eesmärgiga aidata patsientidel lahendada haavandilise koliidi ja Crohni tõvega seonduvaid probleeme ning parendada haavandilise koliidi ja Crohni tõve haigete ravitingimusi ja elukvaliteeti.